Öäk, mul on nii imelik olla. Sees keerab ja kuidagi naljakas on olla. Ei kujuta ette ka millest. Nüüd on mul ametlikult käes suvevaheaeg. Tunnistus oli hea ja suvi on lõpuks käes!! Kuigi see pole ilmselt mulle veel korralikult kohale jõudnud, et ma ei pea pikalt kooli minema.
Eile tähistasime Grete juures suve algust. Ütleme nii, et päris edukalt möödus. Midagi erilist ei toimunud. Rääkisime, laulsime ja naersime. Öösel millalgi trippisime tunniks Küla juurde, kus lihtsalt lampi üks tüüp küsis iga 10 sekundi tagant meie nimesid. A need ei jäänud talle ikka meelde ja lõpuks saime uued hüüdnimed - Lännu, Ketu, Lotta, Karlo.. :D:D Positiivne. Kui Grete poole tagasi jõudsime lasime lebo nagu ikka.
Ma olen endiselt natuke segaduses. Olgu, samas ma tean mida ma tahan.. Aga seda kõike on nii raske taastada ja pole kindel, kas enam üldse kõik korda saakski. Seda ilmselt näitab aeg. Kas ma peaksin endast kõik andma? Või ootama, et asjad ise laheneksid ja korda saaksid? Uuh, tuleb endast ilmselt lihtsalt parim anda ja vaadata mis saab.
