Pffff, tegelt ma ei sea endale kuudeks eesmärke. Kõik läheb nii nagu läheb. Mõttetu on neid eesmärke püstitada, kui ma tean, et olen liiga laisk nende täitmiseks. Pigem ei luba midagi ja üritan lihtsalt endast parima anda.
Haigus vist hakkab vaikselt lõppema. Homme arsti juurde, loodan, et esmaspäevast saan kooli ja siis hakkab põrgu lahti. Ei kujuta ette ka kui pikalt ma järgmine nädal iga päev koolis istun. Loodan, et ööseks ikka koju jõuan. Uuh, ootan juba järgmist nädalavahetust. Tule kiiremini kallis! Muidu üldiselt on kõik enamvähem hästi. Täna õhtu sattusin segadusse. Ma ei saanud isegi aru miks, aga sisetunne ütles, et midagi on halvasti. Ok, see ütleb siiamaani veel seda... Õõh, loodan, et see läheb üle. Ps. loodan, et homme mult vereproovi ei taheta võtta.. Muidu ma vist küll suren sinna samasse ära. Aga ilmad vist on soojemad? Pole välja saanud aga aknast välja vaadates on küll ilus, päike paistab ja kaua valge!
