Ma ei oska enam midagi teha. Vahepeal tundus kõik nii hea ja tore. Enam see mulle nii ei tundu, olen kaotanud lootuse....seekord TÄIELIKULT. Ma tõesti ei tea enam, ei tea mida tahta, ei tea mida soovida. Tahan lihtsalt, et need kaks nädalat läbi ja ma saaks oma sõpru näha FINALLY. Mu kallid b'd... kurat ma poleks kunagi arvanud, et ma teid niimoodi igatsema hakkan!! Ja terve klass.. fakkk, ma ei uskunud ka seda, et te mulle kõik nii kallid olete. Ma ei kujuta ette neid järgnevaid aastaid ilma teieta. Kuigi ma tean, et saan uues koolis endale ka super klassi. :) Aitäh teile nende vapustavate hetkede eest, viiie vapustava aasta ees teiega koos. :) Ei, ma ei suuda enam mõelda, nutma ajab. :D:D Kohutav. Mu punane nahk hakkab pruuniks tõmbuma, kuid oh ei, näolt tuleb nahka!!!!!! Ulme. Polegi muud öelda kui olen endiselt unetu, endiselt natuke üksik ja endiselt natuke solvunud. Samas on ka häid asju viimasel ajal juhtunud. Uued tutvused( oi, neid on viimasel ajal päris palju olnud, enamus suht lambikad aga kõik inimesed siiamaani näidanud oma super külgi ja natukenegi mind naerma ajanud. ), Grete kõned kus ta räägib, et see poiss on nii ilus ja, et ta täna teda nägi. Oeh, MA TAHAN SINUGA RANDA JUBA MUSIRULL.
Okei, see nädal ja järka nädal tuleb palju siukseid masendavaid postitusi... SEST KODUAREST ON SUUREPÄRANE.. Okei, tegelt mul on lihtsalt nii kohutavalt igav, et pole midagi teha targemat...
